Emale

B1

See pilt siin on tehtud suvel 1988.  Arvatavasti oli selajal ENSV – s kõige populaarsem naisteajakiri – “Nõukogude naine” . Minu esimene foto meedias. B4

Kuulusin “Teele” tüdrukute klubisse. Ja meil oli ääretult toredaid ja huvitavaid ettevõtmisi. Üks neist oligi see – kohtumine kosmeetik  Tiina Paal´iga. Ja ta oli veel “Junori” kosmeetik… see oli kõva sõna. Ja tõesti me plikad seisime hiirvaikselt ja kuulasime suud ammuli. Tähelepanelik vaataja näeb, et sellisele üritusele mindi pidulikult, minul isiklikult on isegi puha pioneerisärk seljas. Küll ilma rätikuta ( kaltsuta), kuid siiski pidulik. Ja palju neid valgeid särke siis võtta ikka oli. Selline asi, et keegi oleks tulnud vana villase väljaveninud kampsuniga ja lõhkiste teksadega , ehh , poleks kõneallagi tulnud. Austati tegijaid, kutsujaid ja korraldajaid. Meie noorsugu võiks/peaks sellest küll õppust võtma, tõsi alustama peaks nende vanematest….

B2

Sel pildil olen ma 11 aastane ja see suvi jäi minule viimaseks – koos emaga. Sügisel mu ema suri, olles saanud eelmisel päeval 33 aastaseks. Ligi 26 aastat on sellest möödas. Kuid ma julgen väita, et ma mõtlen iga päev oma emale.  Ausõna, iga päev! Sest ma igatsen teda… ma igatsen kõike seda mida me teha ei jõudnud – sõnad that if? that if? that if?. Kes neile vastaks? Ei ole vaja rääkida, et saab sellest üle ja kõik läheb mööda. Ja muidugi saab, niivõrdkuivõrd. Ei käi mööda ilma ringi ja ei nuta larinal. Ei räägi sellest kogu aeg. Aga sinu sees…. lihtsalt üritad leppida sellega. Ning üksiolles jälle poetad pisara või lahistad nutta…. nii see elu läinud ja läheb edasi…

Teine kord olen kuulnud sellist nurinat, et jälle peab sinna ema juurde minema. Ja, et ahh mingi süldilaud ja istu seal ja kuula mingit hala. Nagu kohustus. Ema jälle tahab midagi, kes õdedest/vendadest  läheb, teeb…. Jätke, pole vaja. Meie elud on nii lühikesed… see viimane tsau, mida kiiruga ja kiirustades esiku ukse vahel tegid, võibki viimane olla… tean mida räägin..

Veetke üks äge päev oma emaga – tehke miskit koos. Tõenäoliselt neid totsikuid ja potsikuid on ju emale kingitud aastaid. Sest koostegemisel on mitu head tahku. Hetke emotsioon, mida ei saa vahetada vist millegi muu vastu. Iga ema on õnnelik kui ta pere on koos. Ja kui ema on õnnelik, siis kiirgab seda soojust ja energiat kõigile. Ka naer ja õnnelik olemine on nakkav nagu nakkushaigus. Proovi! See hakkab Sulle meeldima! Teisalt kõik sellised koosolemised/ tegemised toodavad meile mälestusi.  Ja tegelikult need samad mälestused meid ju kannavad. Viivad edasi traditsioone ja pereväärtusi. Inimesed mäletavad isegi vanaema tehtud pannkoogilõhna… just… miks me seda siis mäletame. Aga sellepärast, et järelikult on see meile tähtis.

Kosmeetik Tiina Paal andis ägedaid nippe, kuidas teha üks ilus päev koos emaga –

koos emaga segad kokku NÄOÄÄDIKA. Selleks vajad:

100 gr 40 kraadilist viina

40 gr keedetud vett

5 gr glütseriini                                  B3

3 gr 3 % söögiäädikat

MASKI:

1 munavalge ( vahustada)

10 tilka sidrunimahla

1 tl nisujahu

3 – 5 tilka piparmünditinktuuri

või

1 munavalge ( vahustada)

1 õun ( riivida)

Ja kui ema näeb kohe väga väsinud, siis ….

MASK

1 keedetud kuum kartul

1 muna kollane

veidi rõõska piima

Segate kõik kokku ja mätsid emale kenasti näo ja kaelale. Katad kinni sooja froteerätikuga ja 15 minutit diivanil lebotamist… nii lihtne kõik ongi, ema pidi pärast poole noorem välja nägema!

Kui nüüd peres on ka perepoegi, siis pole ju üldse hullu! Tähelepanelik lugeja märkas ju koostisosi mida ilupäeval kasutada. Sellest saab kenasti köögis kena koogi kokku segada. Tegelikult on nii nii palju erinevaid võimalusi, kuidas oma koosolemisi emaga veeta. Uskuge mind, emad on just nii rahul ja õnnelikud , kui te ise just parasjagu olete!

Fifi-2

FIFI – saage tuttavaks.  See on arvatavasti peaaegu sama vana kui ma ise.  Mul endal erilist mänguasjade soont pole. Ja ega ma neid kogunud ka pole kunagi. Kuid see armas FIFI on küll mind saatnud terve elu. Natuke kulunud ja räbal, aga pole hullu.  Vahest on ta kadunud ja tuleb siis jälle kuskilt kastide alt välja, siis saab teine väikse uuenduskuuri jälle ja aukoha riiulile. Siis ükshetk on ta jälle kadunud ning kõik algab jälle otsast.  Mu ema tegi selle  FIFI mulle!

FifiFifi1Fifi2

Ilusat emadepäeva kallid sõbrad!

20130217_110721

Minul on selline köögi seina peal:)

PS. Kui mul oli see postitus juba valmis, kuulsin meediast, et ajakiri Eesti Naine peab sünnipäeva,. Palju õnne!

 

 

 

Heidi Sild

Tänud Birgitt. Minul hakkas küll pisar põsel veerema